VORMISTUS VIHIKUTES

Kirjutasime eile eesti keele nädala etteütlust. See oli pikk ja keeruline etteütlus, aga kõik said tööga ikkagi hakkama. Täna rääkisime tulemustest, arutasime, mis läks valesti ning vaatasime üle nii kirjutamise- kui ka vormistusvead. Kõige tublimad saavad autasustatud ülehomme eesti keele nädala aktusel. Ka etluskonkursi tulemused teatame reedel.

Vihikutesse kirjutamisel on oma kindlad vormistusnõuded ja mõtlesin, et selgitan neid ka Teile, lp lapsevanemad, et teinekord vajadusel saaksite oma last abistada ja et Teil oleks vormistusnõudeid kuskilt vaadata.

Eesti keeles alustatakse uut vihikut neljandast joonevahest, uut lehekülge aga kohe esimesest joonevahest. Kahe harjutuse vahele jäetakse kaks tühja joont. Pealkirja ja esimese lause vahele aga üks tühi joon. Jutud ja jutustavad harjutused alustatakse taandreaga. Kõik read kirjutatakse lõpuni täis.

Matemaatikas alustatakse uut vihikut kaheksandast ruuduvahest, aga iga uut ülesannet neljandast ruuduvahest kas siis loetuna uuest vihikuleheküljest või eelmisest ülesandest. Pealkirja ja esimese tehte vahele jäetakse kaks tühja ruuduvahet. Edasi on reegel selline, et iga ühekohalise arvu ette jääb tühi ruut (vajadusel kümnelise tarbeks). Kahe tulba vahele nii paremale kui alla kirjutades jäetakse taas kaks tühja ruutu. Taas näidis:

Loodan, et neist näidistest on abi.